Ja siit tuleb üks järjekordne rabarberikook, homme peaks vaheldust saama sellele 
Samas on iga kord põnev midagi uut proovida ja seda retsepti kohtasin mitmes teises blogis (nt Elina omas) ja otsustasin siis ka selle ära maitsta.
Põhi
- 100 g võid
- 2 spl suhkrut
- 2 dl jahu
- 2 munakollast
- soola
- 1 spl maisitärklist
Täidis
- 400-500 g rabarberitükke
- 4 spl suhkrut
- kaneeli
Kate
- 2 munavalget
- 3 spl suhkrut
- 1 spl rabarberimahla
Kuidas teha? Tükeldatud rabarberid panin koos poole suhkruga potti ning jätsin seisma, et mahla saada. Põhja jaoks mudisin ma või ja jahu kokku ning siis lasin miksriga veel segamini. Seejärel vahustasin hulka munakollased, suhkru, soola ja tärklise ning panin selle külma. Kui rabarberitest vajalik kogus mahla käes, lisasin kaneeli ja ülejäänud suhkru ning üritasin neid pehmeks kuumutada. Olgem ausad, ma jätsin nad sinna pliidile ikka liiga kauaks ja sain rabarberimoosi, aga see ei teinud kooki üldsegi mitte kehvemaks. Selle moosi jätsin siis natukeseks jahtuma ja võtsin taigna uuesti käsile. Surusin selle koogivormi põhja, tegin kahvliga augud ka sisse ning siis suskasin selle u 10 minutiks 200 kraadisesse ahju ja hakkasin siis munavalgeid vahustama. Kui põhi tundus juba piisavalt kuldne, võtsin vormi ahjust välja, laotasin rabarberid laiali ning kõige peale lisasin munavalged ja ahju tagasi! Nüüd aga vähendasin temperatuuri ka-140 kraadi ja ma arvan, et kook oli ahjus u pool tundi, kuni munavalgekiht hakkas pealt pruunikamaks minema. Ega väga kaua ei jaksanud oodata ju ka.
Kommenteeriks siis ka seda natuke. Hommik on ikka õhtust targem või nii. No tõesti, kes hakkaks kell 9 kooki tegema, et siis seda veel enne 23.00 süüa? Meeleheitel inimesed ma ütleks. Esimene koogitükk ei tekitanud vaimustust, sest rabarber oli veel kuum ja mattis kõik teised maitsed. Teine maitsmine läks aga paremini, kook oli veel kergelt leige ja siis tundus see väga-väga mõnus. Hommikune külm koogitükk kadus ka kiiresti taldrikult, kuid ma ei suutnud veel unustada seda koogitükki nr 2. Ülejäänud pere jäi ka rahule ja arvasid, et seda võiks isegi korrata, mis peaks tegelikult päris head hinnangut tähendama.
Ema esitas mulle veel sellise huvitava küsimuse, et kas see on pisarakook. Mnjah…ma ei osanud vastata sellele. Küsimus tuli siis nendeks piiskadest, mis munavalgetele tekkisid, kui kook maha jahtus. Seega…kas keegi oskab sellele vastata? Minu jaoks on see lihtsalt beseekatega kook 
