Krõbe karamell ja koor

Kuna nami-namis oli ühiste kokkamiste kaustaks teemaks rullkoogid, siis ma ju pidin ka midagi mõtlema eksole. Minnes jällegi tagasi maailma parimate magustoitude raamatu juurde, siis seal on üks eriti ahvatlev pilt pähklibeseerullist. Leidsin sündmuse/põhjuse, milleks seda teha ning rull valmiski. Või noh…see rullilaadne asi. Kõik tundus iseenesest laabuvat, kuid besee tuli siiski väga kõva ning lagunes esimese liigutamise peale kaheks…ja siis komeks ja neljaks. Lõpuks nägi see välja umbes nii: besee, millele on kuhjatud täidis koos marjamoosiga (külmutatud vaarikad ei suuda oma kuju hoida), millele on veel otsa laotud beseetükke. Kõige kummalisem on see, et keegi ei öelnud midagi halba selle maitse ega väljanägemise kohta. Ilmselt nad ei taibanud ka tõsiasja, et see oleks pidanud rulli moodi välja nägema. See selleks…. Eks kunagi üritab jälle.

Palju vahvam ettevütmine oli aga kreembrülee tegemine. Mmm…ma aRRRmastan koort. Panna cotta oli nii hea ja ega see ka alla ei jää. Rammus aga heaaaaaa. Jällegi on mu käes eelnimetatud raamat, kus see retsept on kohe esimene (huvitav miks küll?) . Kõik see osa, mis pliidi peal tuli teha möödus viperusteta, aga hiljem tekkis mul palju küsimusi. Hoidsin vorme ahjus 15 minutit nagu kästud, aga mulle tundus, et kreem jäi siiski pisut liiga paks. Kui paks ta siis ikkagi peaks olema? Kui karamelli katki tegin, siis tundus kreem üpris tugev, aga suus oli see siiski pehme. Ahjus grillimisega sai ka päris palju nalja, sest mul ei olnud ju leeklampi niimoodi kusagilt võtta. Piltidel on selle koha pealt üks halvemaid variante, oleks võinud kauem hoida. Väga võimalik, et see asi läheb kunagi kordamisele, kuigi ma pole juba päris ammu midagi korranud. Alati on miski uus põnev mõte peas, mida peaks hoopiski proovima.

Ma tean, et mu söögitegemistes on auk olnud ja see creme brulee siin ootas enda ülesriputamist ka tükk aega, aga mis teha, suvi on. Praegu on mu menüüs pigem marjad ja herned ja kohe varsti ka õunad, mis on juba päris suureks kasvanud puude otsas.